Matkad Koiva jõel

Kui sakslane ütleb, et ta läheb sellisele jõele nagu Livländische Aa , siis kuhu ta läheb? Õigus on neil, kes arvasid, et Gaujale ehk meiepäraselt Koivale. Nimi Aa on pärit vanaülemsaksa keelest ning tähendab voolavat vett. Ja vett voolab Koivas palju ja pikalt. Olgugi, et Koiva alguse ja alamjooksul Riia lahte suubumise kohtade vahe linnulennult ei ületa sadat kilomeetrit, on jõe pikkuseks 450 kilomeetrit.

 

Jättes kõrvale jõe päris alguse, kus jõgi paljude hüdroelektrijaamade tõttu ei ole nii huvitav ning viimased ca 50 km, kus ta merre suubumise eelselt on lai, laisk ja madalate kallastega, pakume Teile välja kulgemise läbi muistse Liivimaa, ca 20 km pikkusel lõigul olla Eesti ja Läti piiril ning lõpetada matk Gauja Rahvuspargis, so enam kui 250 kilomeetrise lõigu Lejasciemast Siguldani. Et seda ühe korraga läbi sõita, kulub rahuliku tempo ja mõnede kaldapealsete vaatamisväärsuste külastamisega kokku ca 10 päeva. Seda on päris palju, kuid õnneks ei pea me seda vahemaad läbima ühe korraga – isegi mitte ühe suve või -aastaga. Oleme ette valmistanud marsruudid lõikudena ning neid liites võib valida endale sobiliku ja jõukohase, ühe kuni mitmepäeva pikkuse kulgemise.

 

Koiva on kaunis

1. Lejasciema – Vireši 39 km; matka kestvus 2 päeva

 

Matka alustama Koiva ja Tirza jõe ristumiskohas ja sõidame manatee nr 77 Vireši sillani. Muidu rahulikku kulgemisse toovad matka viimasel veerandil vaheldust Siksnu ja Vidaga kärestikud. Mitmel pool on näha kallastel dolomiidi paljandeid, mida jõe järgnevatel lõikudel enam ei kohta.

Koiva Siksnu kärestike juures

2. Vireši – Koivalinn (läti keeles: Gaujiena) ca 13 km ; matka kestvus 1 päev

 

Alustame manatee nr 77 Vireši silla kõrvalt ja sõidame manatee nr 23 (Valka-Gaujiena) sillani. Selle lõigu kaldapealsed vaatamisväärsused seonduvad Gaujienaga. Eelkõige sealne loss.

Koivaliina loss

3. Koivalinn – Anni lõik ca 40 km ; matka kestvus 2 päeva

 

Alustame matka manatee nr 23 (Valka-Gaujiena) sillalt ja sõidame sama manatee Anni sillani.

 

Ca 12 km läbimise järel jõuame Eestisse (kui juhtume olema jõe parema kalda lähedal) ning enam kui järgmised 20 kilomeetrit on Koiva Eesti ja Läti piirijõeks. Matka lõpp saabub umbes 0,5 km peale seda kui Koiva otsustavalt jällegi Läti poole pöördub. Matka lõpp asub enne Anni silda, jõe vasemal kaldal.

4. Anni – Valga-Smiltene manatee (nr 24) sild 22 km (ühepäevase matka lõpp) – Strenci 57 km; matka kestvus 2 päeva

 

Alustame matka manatee nr 23 Anni sillalt . Jõgi kulgeb kuni Strencini üsna asustamata aladel. Ka mobiiltelefonide levi kipub kaduma. Jõgi voolab rahulikult lammminiitude ja metsade vahel. Enamjaolt on üks kallastest kõrge ja üsna järkude liivaste kallastega ja teine madal. See lõik on juba sobilik ka öisteks sõitudeks.

 

On palju inimtühje alasid ning hästi hea võimalus lasta valjuhäälset laulu neil, kes ei soovi ühel, teisel või kolmandal põhjusel endale kuulajaid.

5. Strenci – Valmiera 25 km; matka kestvus 1 päev

 

Alustame Strencist, maantesillalt. Kõnesolev lõik on üks populaarsemaid paadimarsruute Koival. Jõe vool on kiire. Kiirema vooluga ala hakkab kohe peale Strencit ning see kestab kuni kohani, kus Koivaga ühineb tema parempoolne lisajõgi Kracupe, so umbes poole teel Valmierasse. Jõe kaldad muutuvad kõrgemaks ja kaunimaks. Neile, kes kardavad sõita üle Valmieras oleva ja kunstlikult loodud Kazu (eesti keeles Kitse) kärestiku on soovitatav retk lõpetada Dalinos (so vahetult enne Valmierat paremal kaldal olev puhkeala). Kitse kärestiku läbimise järel on võimalik kaldale tulla kohe peale kärestikku Valmiera paadisillal.

Kitse kärestik

6. Valmiera – Cesis 44 km, matka kestvus 2 päeva

 

Kaks päeva Gauja Rahvuspargis. Maalilised vaated. Jõe kallastele jääb paljude kaljude ja kaldaseinte kõrval ka Sietiniezis, milleks tasub kindlasti aega võtta.

Sietiniezize liivakivist kaldasein

7. Cesis – Ligatne 18 km; matka kestvus 1 päev (esimene pool Cesis-Sigulda matkast)

 

See on pupulaarseim ning kõige mitmekesisem ühe päeva paadiretk. Gauja jõelookeid ümbritsevat loodust saab nautida nii paadist kui ka kalda pealt. Erinevad kaljurahnud,paljandid, koopad ja kaunis loodus. Marsruudi lõpp-punkt on Ligatne parv . Siiani tegutsev Koiva ületamiseks mõeldud transport, mis tegutseb tänaseni.

8. Cesis – Sigulda 40km ja 2 päeva

 

Üks armastatumaid kahepäeva puhkuse marsruutisid, mis lookleb kogupikkuses läbi Gauja Rahvuspargi. Jõe kaldaid kaunistavad värvikirevad paljandid ning kaljurahnud. Ka mitmed kärestikud tekitavad elevust. Tee paele jääb Ligatne parvalus, mis on ainus seda tüüpi praam Baltikumis, mis tegutseb tänaseni. Peale Ligatnet algab rahulikum lõik. Lähenedes Siguldale muutub jõgi eriti rahulikuks ning pea iga jõe looke pael on võimalik näha Turaida lossi.

Koiva alistamiseks planeeritud retkede hinnakiri

Ühepäevane matk

 

  • 2 matkajat 100€/inimene
  • 3-5 matkajat 60€/inimene
  • 6-7 matkajat 50€/inimene
  • 8 ja enam kokkuleppehind

Kahepäevane matk

 

  • 2 matkajat 125€/inimene
  • 3-5 matkajat 70€/inimene
  • 6-7 matkajat 60€/inimene
  • 8 ja enam kokkuleppehind

Kolmepäevane matk

 

  • 2 matkajat 135€/inimene
  • 3-5 matkajat 80€/inimene
  • 6-7 matkajat 70€/inimene
  • 8 ja enam kokkuleppehind

Neljapäevase ja pikema matka hinnad on kokkuleppelised.

 

Kuni 16 aastane alaealine koos vanemate või täisealiste saatjatega on kolmanda liikmena kanuus tasuta.

 

Hinna sees on: Kanuude transport jõele ja tagasi; matka legend; kanuud, päästevestid ja 2 mõla kanuu kohta; vajadusel autojuhi transport matka algusesse ja hiljem auto juurde; abi ja nõustamine kogu matka vältel.

 

Hinna sees ei ole: matkajuhi vahetu osalemine matkal; majutuskohtade leidmine; toitlustamine; laagriplatsi hoidmine (füüsilise kohalolekuga broneerimine) jms, või sauna ning muude meelelahutuste organiseerimine jõe äärde või nende broneerimine mujal.

 

Optimaalne matkajate arv kanuus on kaks. Kanuusse mahub kenasti ka kolm matkajat. Üksinda kanuus marsruudile ei lubata.